Võti hobuse tasakaalustamiseks on kõigepealt väiksemate sammude küsimises. Kui ma kõnnin mööda teed ja astun järsku libedale jääle, kaotan ma tasakaalu, kui jätkan kõndimist samamoodi. Et mitte ninali kukkuda, pean ma oma sammu lühendama. Sama kehtib ka tasakaaluprobleemidega hobuste puhul – me peame saama nad tegema lühemaid samme. Seejärel saame hobusele anda eest vabadust, et ta saaks ise oma tasakaalu leida. See on koondamise põhialus.
Kahjuks kuulen treenereid liiga tihti ütlemas, et tuleb kasutada rohkem jalga ja sõita hobust edasi. Kui ratsanik kasutab rohkem jalga ja hobune teeb pikemaid samme, kaob tasakaal veelgi rohkem. Ratsanik saab hobuse tasakaalu parandada, kui küsib lühemaid ja väiksemaid samme. Et seda teha, peab ratsanikul olema kindel istak, nii et hobune ei saa teda tasakaalust välja tõmmata. Samuti peab ratsanik kontrollima, et hobune peatub ratsmemärguande peale ning läheb sääre eest edasi, et saaks teha poolpeatusi. Ainult läbi õnnestunud poolpeatuste saab ratsanik küsida hobuselt lühemaid samme. Seejärel saab ratsanik sõita edasi, tekitada rohkem energiat ning saavutada koondatud tasakaalu. Nii et oma õpilastele õpetan ma kõigepealt hobuse sammu lühendama ja siis paremas tasakaalus edasi sõitma. Selles artiklis vaatleme korrektset ja tasakaalus istakut. Siis käime üle ratsutamise ABC-st ja teeme kindlaks, et hobune peatub ratsme ja läheb edasi sääre peale. Ma pakun välja ka ühe harjutuse, selgitamaks, kuidas neid juhtimisvõtteid kokku panna, nii et saaks teha poolpeatusi. Selle käigus õpid lühendama hobuse sammu, säilitama energiat ja parandama tasakaalu. Ratsaniku tasakaalustamine Kontrolli hobuse tasakaalu üle ei saa olla enne, kui sul on kontroll iseenda tasakaalu üle. Kui sina oled tasakaalus, siis oled sina juht, kes kontrollib hobuse sammu pikkust, kiirust, rütmi ja suunda. Et olla tasakaalus, peab sul olema korrektne istak – pead istuma võrdselt mõlemal istmikuluul, keha keskosa piisavas toonuses. Et keha oleks korrektses asendis, pead istuma kolmel punktil – istmikuluud mõlemal pool hobuse selgroogu ning lahkliha hobuse turja taga. Kui istud teadmatult rohkem ühel istmikuluul, näiteks paremal, siis tahab hobune kogu aeg minna veidi rohkem paremale, sest ta üritab saada sind tagasi sadula keskele. Ta üritab intuitiivselt alati sättida enda tasakaalu seljas oleva koorma järgi. Teadmatult juhid sa oma tasakaaluga teda alati hoidma veidi paremale. Igaühel meist on enda tasakaaluasendist ettekujutus. Aga kõrveralt istuv ratsanik peab seda ettekujutust muutma, sest kahjuks kõver ratsanik arvab, et ta istub sirgelt. Õige istak tundub talle väga ebamugav ja vale. Sellepärast ongi vaja treenerit, kes saab istakut jälgida ja analüüsida. Ta saab siis ütelda, kui istud otse, kuniks see korrektne asend muutub uueks ja mugavaks harjumuseks. Su jalad ja ülakeha peavad olema sellises tasakaalus, et kui hobune sinu alt ära võetaks, jääksid ikkagi oma jalgade peale püsti. Kui sa oled tasakaalupunktist tagapool, jalad ees, kukuksid sa istmikule. Kui oled tasakaalupunktist eespool, jalad liiga taga, kukuksid ninali. Tähelepanu tuleb pöörata ka küünarnuki ja põlve nurkadele. Kujuta ette, et ratsme raskus on pigem sinu küünarnukis kui sõrmedes. Siis saab käsi olla pehme, elastne ja lõdvestunud, isegi kui ütled: „Ei, ma ei anna sulle pikemat ratset.“ Paljud ratsanikud ei kõverda küünarnukki – nad sõidavad sirgete käsivartega ja hoiavad tegelikult hobust tagasi oma õlaga, mis muudab nende tasakaalu ebakindlaks. Kui hobust hoitakse küünarnukiga, mis asub kere lähedal, saab ratsanik paremini säilitada tasakaalu. Küünarnukk peab olema kõverdatud, nii et tekib sirge hobuse suu ja küünarnuki vahele. Sageli arvatakse, et pikem jalus teeb parema koolisõitja. Siiski, kui jaluserihm on liiga pikk läheb jalg liiga sirgeks ja sa ei saa hoida jalgu ümber hobuse. Kuna hobune on ümar, ei ole säärekontakt võimalik ilma põlve painutamata. Õige nurga põlve paindeks leiad siis, kui seisad maas, jalad hobuse laiuselt, ning painutad end põlvist. Põlvi painuta nii palju, et põlvenukk on ühel joonel varvastega. Kindlas tasakaalus ratsanik ei lase ennast mõjutada hobuse kehvast tasakaalust ning aitab hobust. Ma meenutan sageli, kuidas kadunud Herbert Rehbein hobuse seljas istus. Ta ei lasknud ennast kunagi tasakaalust välja tõmmata, isegi kui hobune seda üritas. Ja lõpuks, kuna Rehbein säilitas enda korrektse tasakaalus istaku, leidis ka hobune ise parema tasakaalu. Rehbein ei liikunud, nii et mõned pidasid teda jõuliseks ratsanikuks. Aga ta oli pigem kindel ratsanik. Jõulises on tavaliselt pinget ning pinges lihas on alati vähem tundlik. Kui hobune üritab ratsanikku tasakaalust välja tõmmata, meeldib mulle ratsaniku õige istaku kirjeldamiseks kasutada just sõna kindel. Mina olen kindel ratsanik, aga mul ei ole vaja suurt jõudu, sest mul on kehakontroll, mis aitab mul istakut säilitada. Kui hobune üritab mind tasakaalust välja tõmmata, siis reeglina see tal ei õnnestu. Ja siis ta hoopis tasakaalustab ennast minu järgi. Tasakaalus ratsanik on natuke nagu korde sedelgas ja külgratsmed. Kui hobune tahab kordel joostes ennast pikaks sirutada, siis külgratsmed takistavad teda. Aga kui hobune aktsepteerib suulist õiges asendis, siis külgratsmed teda enam tagasi ei tõmba. Kui ratsanik on nagu korde sedelgas, kui ta on heas tasakaalus, saab ta tänu sellele panna vastu tasakaalu kaotanud hobusele, ilma et läheks pingesse, ilma et tõmbaks ratsmetest tagasi, selga pingesse ajamata või jalaga pigistamata. Ta saab jääda kindlaks tänu oma tasakaalule. Piduri ja gaasi kontrollimine Kui tasakaal ja istak on kindlad, saab hakata hobust õigesti mõjutama. Aga enne, kui saad hakata mõjutama hobuse sammu pikkust, pead üle kontrollima n-ö ABC. Sa pead suutma oma hobuse ratsmega seisma jätta ja jalaga liikuma panna. Alles siis saad sooritada toimivaid poolpeatusi, mis on võti lühemate sammude ja parema tasakaalu juurde. Hobuse peatamine ratsmega on nagu piduripedaali vajutamine autos. Kui sa kasutad pidurit, jääb auto seniks seisma kuni sa vajutad uuesti gaasile. Kui sa oled hobuse peatanud, peaks ka tema jääma paigale. Kui hobune ei peatu ratsmemärguande peale, siis ei ole ta võimeline ka lühemaid samme tegema. Hobune jääb peatuses rahulikult seisma, kui ta on lõdvestunud. Ma ütlen alati oma õpilastele, et nad ei saa sundida hobust lõdvestuma. Kui hobune ei seisa lõdvestunult, pead liikuma edasi, uuesti peatuma ja andma jälle ratset järele, kuniks ta seisab, ilma et peaksid selleks kogu aeg midagi tegema. Võta nii palju aega kui vaja, et hobune lõdvestuks, isegi kui pead ajutiselt liikumiste aktiivsuses veidi järele andma. Lõpuks peab olema võimalik hobune ratsmemärguandega peatada ja ratse järele anda, ilma et hobune ära jookseks. Hobune peab ka sääre eest edasi minema, nii nagu auto läheb edasi, kui vajutad gaasipedaalile. Kui hobune läheb edasi kuulekalt, siis pead jalasurve järele andma. Kui hobune ei liigu jala peale reipalt, ei ole võimalik tema samme pikemaks teha ega liikumist aktiivsemaks muuta. Kui hobune on lõpuks tundlik nii edasiajavatele kui tagasivõtvatele märguannetele, ei tähenda see, et ta jääb kuulekaks elu lõpuni. Tema reaktsiooni tuleb kontrollida ja vajadusel parandada iga kord, kui sadulasse lähed. Edasi väiksemate sammude suunas Kui hobune kuulab hästi nii ratsme kui sääre märguandeid, saad sa need üksteise lähestikku kokku panna ja teha poolpeatusi, et tema samme lühendada ja tasakaalu parandada. Mäletad seda jää peal kõndimise analoogi? Kui teed hobuse sammud lühemaks, säilita energiat, et sammud läheksid kõrgemaks ja väljendusrikkamaks, rohkem koondatumaks. Et küsida oma hobuselt lühemaid samme, aga säilitada energiat, anna märguanded nii:
Kui oled olnud edukas, siis tunned, kuidas hobune võtab rohkem raskust kanda oma tagajalgadega ning toob need madalamale keha alla. Esiosa turja ja kuklaga tõuseb kõrgemale ning hobuse raam muutub lühemaks. Hobune on rohkem „ülesmäge“ – paremas tasakaalus, rohkem koondatud. See harjutus on kasulik nii tuliste kui laiskade hobustega. Tuline hobune peab õppima lõdvestuma ja see harjutus aitab tal aru saada, et see on hea tunne, kui ratsanik annab ratset järele. Peab jõudma selleni, et ratsanik saab piduripedaali lahti lasta, ilma et hobune kohe ära jookseks. Laiska hobust peab saama sõita edasi. Selle jaoks peab teda kõigepealt natukene tagasi võtma. Kui ratsanik saab hobuse sammud lühemaks ja aktiivsemaks, siis on võimalik uuesti edasi sõita ja säärega surumine lõpetada, nii et kogu aeg ei peaks hobust pigistama. Sõltumata raskusastmest vajavad kõik skeemid head tasakaalu ja lõdvestust. Kui ratsanik suudab iga harjutuse hinnet parandada kuue pealt seitsme peale, siis ta teeb 60%-lt suure hüppe 70% peale. Ei ole lihtne seletada, mis tunne on istuda tasakaalus hobuse seljas, sest ratsutamine on paljuski tunde küsimus ning tunnet on raske seletada. Aga just see tunne parandab ratsutamise kvaliteeti. Tänapäeval on palju ratsanikke, kes saavad panna oma hobused tegema kõiki liikumisi ja „trikke“. Madalamal tasemel teevad nad traaversit, kõrgemal tasemel on nad õppinud ära piafee. Aga sageli ei sõltu võitmine sellest, kas hobune teeb harjutused ära, vaid pigem, kuidas ta neid teeb – kvaliteet loeb. Ja kvaliteet tuleb hobuse sammude tasakaalu kontrollimisest, see on kõige alus. Kui hobune mõistab, et sa püüad tema sammude pikkust reguleerides aidata tal leida tasakaalu, siis ta on nõus sinuga koostööd tegema. Ühel hetkel hakkab sulle tunduma nagu te tantsiksite tantsupõrandal valssi. Maailmakuulus ratsanik ja treener Kyra Kyrklund on osalenud viitel olümpiamängudel ja on raamatu „Koolisõit Kyraga“ autor. Ta on treeninud ja võistelnud 11 eri hobusega rahvusvahelisel Suure Auhinna tasemel. Oma kodumaal Soomes on ta võitnud kümme meistritiitlit. Ta võitis 1990. aastal Maailma Ratsaspordi Mängude individuaalse hõbemedali ning 1991. aastal Maailmakarika finaali. Tema kuulsate hobuste hulka kuuluvad Matador, Edinburg ja Flyinge Amiral. Ta treenis Walter Christenseniga aastatel 1975-77 ja Herbert Rehbeiniga alates 1980. aastast kuni tema surmani. originaal: Kyra Kyrklund - Dressage Today http://dressagetoday.com/article/kyrklund_smaller_steps_030910-12392#sthash.qm7ifonI.dpuf
0 Comments
Your comment will be posted after it is approved.
Leave a Reply. |
|