Nuno Oliveira ütles ikka, et ratsutamisväljak on nagu ruuduline paber ja hobune joonistab sellele kujundeid. Ta pidas silmas seda, et kui meil pole kindlat suunda ja kindlaid jooni, mida mööda hobune liigub, siis me lihtsalt kulgeme platsil ega saa päriselt analüüsida, kas hobune on tõesti otse, heas tasakaalus, õiges paindes.
Kui ma sõltun pidevalt maneeži seinast, siis kuidas ma saan päriselt aru, kas mu hobune vajub õlaga välja? Kui mina ei otsusta, millal alustada 10-meetrist volti, siis kuidas ma tean, kas see volt oli tehtud minu või hobuse plaani järgi? Miguel tuletas mulle "joonte" peale mõtlemist meelde ning esimese asjana tõi ta mind toetavast seinast eemale, umbes meetrijagu rajast sissepoole. Sain kohe aru, kui väga ma olin seinast sõltunud ja kui proovisin nüüd hobuse õlgu sisse tuua, mõistsin, et varasemalt ei olnud need mitte minu välimine säär ja ratse, mis olid teda õiges asendis hoidnud, vaid hoopis pikk ja toetav puitlaudis maneeži servas. Kõlab ju hõlpsalt - lihtsalt sõida oma hobust meetri jagu rajast seespool. Aga kui üritad, saad ruttu aru, et isegi galopi pikk sirge reedab järsku kõik nõrgad kohad treeningus. Kas hobune on ikka otse? Ilma seina abita muutus ka hobuse painutamine järsku palju raskemaks. Kas ta keha ikka jäi samale joonele, kui ma kaelapainet küsisin? Püüa mõelda oma liikumisjoonele ja kontrolli, et kui hobuse kael paindub, jääks tema keha õlgadest sabani ikkagi sirgeks. Oma sõidukujundite geomeetria üle kontrolli saamine tähendab seda, et sa saad luua "koridori" ja juhtida siis hobuse energiat sulle soovitud suunas. Kui sa ei suuda seda koridori hoida ning hobune vajub õlaga välja või tagumikuga sisse, jääb see energia hobuse kehas justkui kinni ja takistab tal leida õiget liikumist. Ringi joonistamine maneežipõrandale on keeruline ning see võib kõlada vastuoluliselt, aga ringil on vaja otsesust. See ei tähenda loomulikult, et peaksid joonistama ruudu, aga energia peaks liikuma hobusest ühtlaselt läbi ning koridor peaks säilima. Kui näeme mõnikord ratsanikku, kes püüab hobust ringi peal hoida viies käe üle turja, siis võime proovida ette kujutada, kui keeruline on energial sellises jõnksuga koridoris liikuda. Kui jälgida tippratsanikke, siis nende käed ja jalad tekitavad väga stabiilseid koridore, mis lubavad hobusel vabalt liikuda. Nad loovad kujuteldavad elastsed seinad, mida on võimalik ringi peal õrnalt painutada, ilma et rütm ja energiavool häiritud saaksid. Kas sina pöörad koolisõidu geomeetriale tähelepanu? Või õigemini - kas juhid sina või juhib hobune? originaal: Sarah Warne - Eurodressage https://www.eurodressage.com/2013/11/24/classical-training-geometry-dressage
0 Comments
Your comment will be posted after it is approved.
Leave a Reply. |
|