Vigastused võivad loomulikult tekkida väga paljudel erinevatel põhjustel. Neile võib kaasa aidata hobuse halb kehaehitus või füüsiline vorm, ratsaniku kogenematus, halb rautus, ebatasane pinnas, väsimus… Jalgade vigastused võivad tekkida ühekordsest tõsisest koormusest, kukkumise või nihestuse tagajärjel, või ühe jala löögist teise vastu. Kõige sagedamini tekivad vigastused ja longe aga üleliigse koormuse tõttu pika perioodi jooksul.
Üks krossihobuste uurimus näitas, et hobuseid vaevavatest vigastustest 60% moodustavad marrastused, muljumised ja nahavigastused. Kõige tavalisem vigastuse põhjus oli takistuse vastu löömine. Dr David Marlin kirjutab, et Burghleys ja Badmintonis spetsiaalse takistusega läbi viidud uurimus tõestas seda. Tõket hüpati 144 korda ja seda riivati või löödi 147 korral. Mõistagi mõned hobused ei läinud tõkkele vastu, samal ajal kui teised puudutasid seda koguni kõigi nelja jalaga. Uuring näitas, et tõenäosus vigastada end vastu tõket lüües on kaks korda suurem kui tõenäosus, et hobune vigastab ennast kukkudes. Dr Marlin juhib tähelepanu sellele, et kui suurem osa inimesi mõistab riski, mida kätkeb endas tugev löök vastu jalgu, ei ole kergemate riivetega kaasnev risk nii hästi teadvustatud. Ta soovitab selle mõistmiseks võtta kätte pliiatsi ning koputada sellega 20-30 korda vastu käeselga. Sellega ei kaasne mingit koheselt märgatavat traumat, haava ega verevalumit. Aga mõne tunni pärast on tekkinud põletik ning käeselg võib olla paistes, punakas ning valulik. Kui selline mõju on pikaajaline ning tabab hobuse jalgade õrnu kohti näiteks kõõluste juures, võib tekkida kudesid kahjustav põletik. Jõudes jalakaitsmete juurde alustab Dr Marlin ühe laialt levinud müüdi kummutamisega. Paljud inimesed kinnitavad kaitsmed hobuse jalgadele liiga tugevalt. See võib tulla hirmust, et need tulevad lahti või liiguvad paigast – sellisel juhul on kaitsmed tõenäoliselt halva disainiga või ei sobi konkreetsele hobusele –, aga sageli kinnitatakse kaitsmed või ka pinded hobuse jalgadele tugevalt selleks, et pakkuda tuge kõõlustele ja liigestele. Sellised soovitused kõlavad isegi toodete reklaamtekstides. Viidates oma kolleegile, Dr Rachel Murrayle, ortopeedile ja Newmarketi Loomatervise Usaldusühingu teadurile kirjutab Dr Marlin, et on väga vähe infot selle kohta, kuidas jalakaitsmed või pinded, mis on mõeldud treeninguks ja võistlemiseks, pakuksid tuge pehmetele kudedele ja kõõlustele. Tugevalt kinnitatuna võivad kaitsmed ja pinded põhjustada ebamugavust ning hõõrdumist. Elulisi näiteid armastav autor soovitab lugejal oma pahkluu Achilleuse kõõluse juurest tihedalt kinni siduda ning jooksma minna. Ta ennustab, et iga samm põhjustab peagi valu ning jooksja muudab oma tavapärast sammu. Hiljem võib aga kõõluse juures tekkida paistetus ning valu võib levida ka põlve ning puusa. On väga vähe infot selle kohta, kuidas jalakaitsmed või pinded, mis on mõeldud treeninguks ja võistlemiseks, pakuksid tuge pehmetele kudedele ja kõõlustele.
Artiklis juhitakse seejärel tähelepanu suurenenud energiakulule, mis kaasneb hobuse jalgadele raskuse lisamisega. Hobuse jalad on looduse poolt spetsiaalselt disainitud võimalikult kergeks, et neid saaks kiiresti liigutada. Jalgade alaosas ei ole palju enamat kui luud, mõned kõõlused ning natukene lihast. Kogu mittevajalik raskus on eemaldatud. Igasugune lisatud raskus nõuab rohkem energiat, et jalg liikuma panna, et liikumine peatada, ning et jalg algasendisse tagasi tuua. Jooksmiseks kuluva energia erinevust on võimalik mõõta isegi hobustel, kes kannavad tavalisi raudu (u 260g), ja hobustel, kes kannavad kolm korda kergemaid alumiiniumist võidusõiduraudu, (u 80g). Mõned jalakaitsmed kaaluvad tõesti vaevalt 130 grammi, kuid peame arvestama, et ratsutades läbi märja rohu või veekogu, või kui hobune palava ilmaga higistab, võivad kaitsmed muutuda poole raskemaks oma esialgsest kaalust.
Järgmine probleem, millele Dr Marlin viitab, on jalgade liikuvuse piiramine. Kui jäigast materjalist jalakaitse liigeste liikuvust takistab, on oht, et raskusjõud langeb jalale ebanormaalselt või muudab hobuse tavapärast liikumisviisi – mõlemad suurendavad vigastuse tekke võimalust. Dr Marlin viitab Kicker et al. (2004) artiklile, milles analüüsiti kolme toetavat jalakaitset ja ühte kaitsvat jalakaitset. Sammus takistasid kaks neist kaitsmetest sõrgatsiliigese liikuvust, traavis aga kõik neli. Neid tulemusi toetab ka Hartpury kolledži bakalaureusetaseme üliõpilase Jadine Birchalli uurimistöö. Keskmine sõrgatsiliigese liikuvus viiel hobusel sammus, traavis ja galopis oli 42° ilma kaitsmeteta ning ainult 36° kaitsmetega. Kui jäigast materjalist jalakaitse liigeste liikuvust takistab, on oht, et raskusjõud langeb jalale ebanormaalselt või muudab hobuse tavapärast liikumisviisi.
Edasi puudutab artikli autor hobuse jalgade ülekuumenemise võimalikkust. Kõõlused on elastsed struktuurid ning kui nad on korduvalt pinge all ja sirutatud (kui jalg on maas) ning siis pinge alt vabastatud (kui jalg on õhus), tekitavad nad soojust. Dr Marlin viitab uurimistööle Bristoli Ülikoolis, mis näitas, et kaitsmeteta galopeerivatel hobustel võib kõõlusesisene temperatuur tõusta kuni 45°C-ni. Kõõlusetemperatuur on väga kõrge mitte ainult soojuse tootmise pärast, aga ka seetõttu, et kõõlustes on suhteliselt halb verevarustus, mis teistes kudedes aitaks temperatuuri madalamana hoida. Sama uurimismeeskond avaldas 1997. aastal teadustöö, milles nad näitasid, et katseklaasis olid kõõluserakud soojendamise suhtes tundlikud. Kui kõõluserakke soojendati 10 minuti jooksul 45°C juures, siis umbes 10% rakkudest suri. Aga kui neid soojendati 10 minuti jooksul 48°C-ni, siis suri umbes 80% rakkudest. Neid tulemusi kinnitas ka hilisem hobuse kõõluste uuring Jaapanis. See uuring näitas, et mida kõrgem temperatuur, seda rohkem surnud rakke. Samuti näidati, et soojendamise tagajärjel tekkisid põletiku signaalmolekulid (ingl. k. inflammatory mediators). Need on keemilised ühendid ja hormoonid, mis põhjustavad põletikku (temperatuuri tõus, paistetus, valu) ja kahjustavad kude. Kui kõõluse sisene temperatuur võib mõneminutilise galopeerimise järel tõusta 45°-ni, on peaaegu kindel, et kui kaitsmed on peale pandud, tõuseb temperatuur veelgi kõrgemale. Seega tundub olevat tähtis, et jalakaitsmeid kasutataks ainult siis, kui hobust päriselt treenitakse, ega jäetaks neid pärast treeningut pikaks ajaks peale. Tundub mõistlik, et kaitsmed tuleb pärast treeningut ära võtta ning jalgu tuleb jahutada.
Fakt, et hobuse jala alaosa soojeneb treeningu ajal – ning lausa kuumeneb, kui kasutatakse jalakaitsmeid –, toob esile veel ühe potentsiaalse probleemi: higistamise. Kui kaitsmed maha võetakse, on jalg nende all sageli higist märg. Kui nahk on pika aja jooksul niiskusega kokkupuutes, tekib hüperhüdratsioon. Midagi sarnast märkame siis, kui oleme liiga kaua vannis. Märg nahk ei suuda normaalselt hingata ning muutub seetõttu läbilaskvamaks, et tekitada suuremat imamisvõimet. Sellisel nahal on suurem oht saada hõõrutud või kriimustatud, samuti on see vastuvõtlikum bakteritele või seentele ning seetõttu suureneb oht bakteri Dermatophilus Congolensis poolt põhjustatud prei tekkeks. Kaitsmed tuleb pärast treeningut ära võtta ning jalgu tuleb jahutada.
Dr David Marlin tunnistab teemat kokku võttes, et jalakaitsmete kasutamise plusse ja miinuseid tuleb kaaluda ning õigete valikute tegemine ei ole kerge. Erinevat tüüpi kaitsmed täidavad erinevaid ülesandeid ning nende kaitsevõime võib sõltuvalt tootjast märgatavalt erineda. Ta juhib tähelepanu, et kahjuks ei ole hetkel jalakaitsmetele kehtestatud rahvusvahelisi standardeid, nii nagu on need kehtestatud näiteks kiivritele või turvavestidele. Ta rõhutab, et kaitsmete efektiivsust ei ole võimalik hinnata pelgalt nende väljanägemise, hinna või reklaamteksti järgi, kuid usub, et parim nõuanne on ilmselt otsida kerget ja painduvat kaitset, mis laseb õhul ringelda, higil nahast eemale liikuda ja mis ei ole liialt imav.
AutoristDr David Marlin kaitses oma doktorikraadi 1989. aastal Suurbritannia juhtivas spordiülikoolis Loughborough’s ning on oma pika karjääri jooksul pakkunud teadusnõu nii Briti koondisele kui ka Rahvusvahelisele Ratsaspordiföderatsioonile (FEI). Artikkel "Hobuse jalakaitsmete plussid ja miinused" ilmus tema kodulehel ingliskeelsena.
0 Comments
Your comment will be posted after it is approved.
Leave a Reply. |
|